9. märts

Ärkasime poole 7 ajal ning panime kiiresti oma kotid kokku ning läksime koos kottidega hommikust sööma. Hommikusöök serveeriti otse lauda ning see oli jälle tavapärane lahustuv kohv, röstsai või ja moosiga, muna ja banaan. Aga kuna meil oli nagunii kiire, siis ajas asja ära. 

Kell 7:20 võttis meid tricycle juht hotelli eest peale ning viis 500 m kaugusel asuvasse lennujaama. Meie lend Manilasse pidi väljuma 8:50. Algselt oli ka see tegelikult algusega 7:45, kuid see lükati edasi. Ühesõnaga Puerto Princesa lennujaam ei ole samuti suur ning umbes 1,5 tundi enne lennuaega on täiesti piisav. Tulles tagasi väljalennuaja juurde, siis 8:50 asemel alustasime lennuga hoopis 9:20. Mis ma ikka oskan muud öelda, kui et Filipiinid ju :)

Õnneks jõudsime suhteliselt täpselt Manila lennujaama ning meil oli järgmise lennuni Boracayle aega 2,5 tundi. Kuna olime maandunud Manila lennujaama 4. Terminali, siis uueks lennuks pidime jõudma 3. Terminali. Alates jaanuarist peaks terminalide vahel toimima ka tasuta bussiühendus, kuid selle kohta osati öelda ainult seda, et vähemalt 30-40 minutit peab ootama ja ei ole kunagi kindel millal ja kas üldse buss tuleb. Tundus liiga kahtlane süsteem ning otsustasime võtta lennujaama eest hoopis takso, millega jõuab 15 minutiga teise terminali. Otsustasime, et kasutame lennujaama taksot, sest need on kõige usaldusväärsemad üldse. Manilas ongi põhiliselt isehakanud taksojuhid, siis valged taksod kollaste numbrimärkidega, millel on taksomeeter sees ning põhimõtteliselt peaksid nad usaldusväärsed olema, kuid alati tasuks ennem hinnas kokku leppida. Lennujaamast saab võtta ka kollast värvi lennujaama taksod, mis on kõige usaldusväärsemad ja maksad taksomeetri alusel. Sõit terminal 4’st terminal 3’e võttis aega umbes 10 minutit ning läks kokku 122 peesot ehk umbes 2,5 eurot.

Manila terminal 3 on kõige suurem terminal ka, kust väljuvad nii rahvusvahelised kui siselennud. Boarding gate numbritega on neil siin ka mingi segadus. Cebu Pacific mobiiliäpp näitas meile check-in tegemisel ajal, et lend Boracayle Caticlani lennujaama väljub väravast 134A. Seintel olevad ekraanid näitasid väravat 133 ning kui andsime enda pagasi ära, siis boarding passi peale oli kirjutatud hoopis 117. Lõpuks enne lennu algust öeldi ka teadaanne, et lend ei välju 117’st, vaid ikkagi 134A-st. No uskumatu korraldus :)

Aga lend Caticlanile ei väljunud jälle üllataval kombel õigeaegselt ehk 12:45 asemel alustasime lennuga 13:15 ja see kestis samuti kuskil tund aega. Olime endale läbi “Myboracayguide”-i veebilehe broneerinud transfeeri Caticlani lennujaamast otse Boracay hotelli. Hinnas sisaldus ka paadi transfeer ning keskkonnamaksud. Siin tuleb igal pool mingeid makse maksta. Küll lennujaamamaksud, siis keskkonnamaksud, siis sissepääsumaksud. Aga õnneks need hinnad on kuskil paari euro ringis. Julgen soovitada ka "Myboracayguide"-i, sest meid oodati Caticlani lennujaamas ilusti jälle sildiga, seejärel juhatati minibuss, mis viis siis sadamasse. Caticlani sadamas on porterid, kes aitavad kohvreid tassida ja küsivad selle eest tasu. Kuigi ma tahtsin ise oma kohvrit kanda ja Jan ka, siis see vend rabas mu kohvi käest, enam tagasi ei andnud ning hakkas aga kiirel sammul minema astuma. Uskumatu. Lõpuks viiski meie kohvrid otse laevale ning küsis selle eest raha. Olime lugenud Lonely Planeti Filipiinide raamatust, et nad küsivad selle kohvri transpordi eest tasu 20 peesot kohver. Kui me andsime sellele vennale 50 peesot, sest meil väiksemat ei olnud, siis vend hakkas seal tseeni tegema, et see on ainult ühe kohvri hind ja vaja veel maksta. Ühesõnaga ma olin lihtsalt kuri ja ütlesin, et ei anna rohkem ja ega ta ise pahane ei olnudki. Pigem tänas ja läks ära. Kokkuvõttes keegi ei palunudki tal neid kohvreid tassida ja ei oleks pidanud midagi maksma. Laevasõit Caticlanist Boracayle kestis umbes 10 minutit ning seal oli vastas meil juba uus minibuss, mis viis meid privaatselt oma hotellini.
Meie hotell, Boracay Ocean Club Beach Resort, asub otse White Beachil. Hotell tundub väljast korralik ning ees on ka bassein. Sisseregistreerides toodi meile mõnusad mündi-ananassi tervitusjoogid ning juhatati tuppa. Peame ütlema, et need Agoda, Bookingu, Asiatraveli jms broneerimiskeskuste pildid sellest hotellist on ikka hoopis midagi muud. Me olime positiivselt üllatunud kui siia jõudsime. Veel rohkem olime mõlemad üllatunud, et saime kõige parema toa hotellis. Piltide järgi arvasime, et saame väiksema rõduga toa, kuid see tuba. WOW. Ruumi on megalt, suur voodi, avar vannituba. Kõik vajalikud tarvikud on olemas. Ja no see rõdu! Meil pole sõnu. Suur vann rõdul, istumisala ja lamamistoolid. Vaade on otse merele ning rannale. Õhtuti näeb ka päikeseloojangut rõdult ning kuuleb majabändi laulmas. Me oleme väga-väga rahul selle hotelliga.

Toateenindus on siin tasuta ehk saad hotelli restoranist nii jooke kui sööke tuppa tellida. Samuti on hotellil olemas eraldi rannarätikud ning väga luksuslik hommikusöök. Saabudes toodi meile tuppa ka puuviljavaagen imeliste mangodega. Ma olen täielikus mango sõltuvuses siin. Nii maitsvad ja mahlased on need! Me oleme üldse nii postiivselt üllatanud kõige suhtes. 

See hotell asub Station 3's, mis on kõige rahulikum piirkond White Beachil. Peale selle on veel Station 2, kus on peamiselt poed ja restoranid ning Station 1, kus on mõned luksuslikumad hotellid, kuid ei ütleks, et rand oleks erilisem. White Beach on kõigil ikkagi üks - see 5 km pikkune imekaunis liivarand sinise merega. 
White Beach on saanud uskumatult palju auhindu: Tripadvisor 2017. aasta top 2 rand Aasias, Tripadivsor 2015. aasta top 7 parim rand maailmas. Võime nõustuda tõesti, et Filipiinidel neid maailma top randasid jagub ning kindlasti on neid veel. Kui reisida Filipiinidele, siis ongi soovitatav alustada kõige pealt Manilast, siis käia näiteks ka Cebul, kuhu meie ei jõudnud, siis liikuda El Nidosse ja siis Boracayle. Boracay oma valge rannaga on just täpselt see koht, kus veeta oma puhkuse viimased päevad. Siit leiab kõike: päikest, merd, päikseloojanguid, surfiparadiise, laineid, paadituure, vee atraktsioone, sisemaa atraktsioone, hulgaliselt baare ja restorane ning meeletult poode ja suveniire. Kui muidu on räägitud, et Boracay on kallis, siis ma ei ütleks. Võrreldes Aasiaga võib-olla kallim tõesti, kuid tegelikult on hinnad väga mõistlikud ning eestlase jaoks pigem odavad. Soovitaksin tulla ka ise see maagiline koht üle vaadata enne kui see samuti täiesti ülerahvastatud on, sest siia on väga lihtne ligipääseda.
Ühesõnaga MAAPEALNE PARADIIS!