Pean ette vabandama, et eilsed pildid ei olnud nähtavad millegi pärast, kuid nüüd on see viga parandatud 😊.
Tänane ehk eelviimane päev Manilas algas meil üpris varakult- kell 9 hommikul ehk siis Eesti kella järgi kell 3 öösel! Natukene veel on harjumatu. Pigem see ärkamine ei olegi nii suur probleem, kui just magama jäämine, sest tõesti ei tule und kella 12 ajal öösel, sest bioloogiline kell on alles 6 õhtul. Aga vaikselt harjub.
Hommikusöök oli nagu ikka hea. Proovisime mingeid kohalikke koogikesi ka siis lõpuks. No jälkus. Üks oli mingi riisi laadne kleepuv ollus ning teine piimalaadne kleepuv ollus.
Ei suudagi kuidagi nende kohalikku kööki õigete sõnadega kirjeldada. Kopin blogi lõppu ka ühe lingi, mis võtab nende eluolu väga õigete sõnadega kokku 😃. Me nõustume mõlemad selle blogi omanikuga.
Puuviljad on siin muidugi võrratud! Nendega ei saakski puusse panna.
Meie tänane plaan oli minna Makati linna, mis on niiöelda pealinna pealinn ehk Manila piirkonna üks suurlinnadest.
Mõtlesime, et otsime tänavalt takso, kuid ohjuudas sellega. Jälle oli palju igasuguseid tuuri pakkujaid ja käsi pikas vaeseid. Ütleme nii et tõesti see eluolu on kohutav siin ning heameelega ei tuleks pealinna tagasi. See on koht, kus on palju vaadata, näha kohalikku kultuuri ja eluolu, vaadata võrratuid linnatulesid ja vaateid, nautida päikeseloojangut, kuid võib-olla korraga seda kõike liiga palju. See vaesus ja räpasus on linnatänavatel nii nähtav. Samas on siseruumid jms ülipuhtad ja endiselt on igas poes, restos jms oma turvamees uksel, kes ukse avab ja teretab sind. Väga imelik on ka see takso majandus siin. Taksod, mis on taksomeetriga, peaks olema usaldusväärseid, kuid juhid on juba nii nahhaalsed, et küsivad 2-3 kordset tasu juba sisseistumisel. Ühesõnaga me loobusime takso otsingust ning läksime tagasi hotelli ning palusime endale normaalse takso tellida. Saime 8 euro asemel 4 euroga teise linna ehk 14 km kaugusele. See on väga hästi saadud, sest see sõit võttis aega üle 1 tunni! See liiklus on siin õudne. Ummikud ja kõik sõeluvad nii kuidas tahavad. "Suunatuleks" on signaalid ning sellega annad tuimalt märku teisele ja keerad julmalt ette. Samas mõlke ei ole autodel just palju. Avariisid ka ei näinud. Muidugi ma ei tea, kuidas nad autost üldse väljagi näevad, sest neil on süsimustad toonklaasid ümber auto. Sisse ei ole võimalik mitte mingi tahtmisega näha, sest see on nagu must läbipaistmatu kile. Mõnel vennal on lõigatud toonkilesse augud, et nad näeksid küljepeeglitesse 😃. Parimad tuuningud. Samas põhja all, katusel ja kuhu iganes veel panna saab, on autodel led-tuled. Mõndadel värvilised, mõnadel vilkuvad. Mida rohkem, seda uhkem. Kohutav 😃🙈.
Aga peale tunnist sõitu läksime Makatis vaatama Ameerika sõduritele püstitatud mälestusmärki ehk "surnuaeda", mis on tehtud nendele sõduritele, kes on jäänud teadmata kadunuks ning neil puudub kindel haud. See oli lihtsalt hingematvalt ilus, kuid samas ka kurb. Meeletult palju riste. Igas ilmakaares läks silmapiirini ulatuvalt neid riste edasi. See koht on külastamist väärt!!!
Muidugi ei saa jätta mainimata seda, et igal nurgal on McDonalds, KFC ja nende kohalik Jollibee, mis on segu McDonaldsist, KFC-st ja restoranidest- seal saab burkse, friikaid, fritüüritud kana, spagette, liha steike, pirukaid ja no mida kõike tahad 😃. Proovisime selle ka siis ära ning oli täitsa söödav. Kahe suure juustuburgeri eine eest maksime kokku peaaegu 4 eurot! Uskumatu. Selle raha eest oli seda rohkem kui küll.
Huvitav fakt on ka see, et siin ei eksisteeri suveniiri poode või muid sarnaseid kohti, kust saaks osta midagi, kuhu peale oleks kirjutatud Filipiinid või Manila. Uskumatu! Me oleme alates imelikest urgastest kuni suurte kaubanduskeskusteni otsinud sellist kohta, kuid see puudub. Samamoodi puuduvad siin korralikud apteegid ning isegi kõige suuremas kaubanduskeskuses olevas apteegis puudusid villiplaastrid vms laadsed plaastrid. Null! Neid peab igaksjuhuks Eestist kaasa ostma, kui siia tulla :)
Samuti puuduvad siin postkontorid või üleüldse postkaardid. Väga imelik riik. Müüvad tänavatel ainult oma cocat ja krõpsu jms sada aastat päikesekäes seinud tooteid, kui võiks pakkuda midagi, mis paremini turistile peale läheks.
Julgeksin teistele soovitada teatud piirkondi ning vaatamisväärsusi, kuid samas sellise vaesuse nägemini avab ka enda silmi ning paneb mõtlema, et Eestis ei olegi nii halb elada. Rohkem pilte eluolust ja Manilast on veel tulekul.
Aga kogu Manila/Filipiinide eluolu võtab kokku eelpool mainutud blogipostitus, mille fakte me ei oleks suutnud ise paremini sõnastada:
No comments:
Post a Comment