Thursday, 16 March 2017

BORACAY

Boracay - võrratu paradiis!
Ma võtaksin kõik meie Boracayl oldud päevad kokku ühe postitusega, sest ma lihtsalt ei ole jõudnud kirjutada, veel vähem rääkimata sellest, et üldse aega olekski selleks. 
Boracay on tõeline puhkuse kuurort, kus on olemas kõik, mida hing ihkab. Siit leiab eri riikide restorane, erineva klassiga hotelle, kõikvõimalike veesporte- sukeldumine, jetid, parasailing, purjetamine, SUP jne. Saab võtta erinevaid island hopping tuure, sõita helikopteriga, sõita mööda saart ringi ning nautida massaaže. Samuti on siin midagi nii pereinimesele, aktiivsele sportlasele, lõõgastujale kui ööelunautijale. Liiv on kaunis valge, puuderjas ja rannad on puhtad! Meri on soe ning White Beachil üpriski sile. Bolabogis ehk teisel pool saart on surfarite paradiis, kus on jällegi tuult ja laineid. Hinnad on siin igalpool mõistlikud. Oleneb ka kohast kindlasti, kuid Eesti hindadele jäävad enamasti ikkagi alla. Suurepärane puhkuse nautimise koht! 
Me oleme üritanud ka nende päevade jooksul rannas ikka käia, kuid enamasti mööduvad need max paar tundi varjus, sest päikese käes ei suuda olla lihtalt ning meil mõlemal tuleb korralikult nahka ka. Enamasti oleme olnud White Beachil Station 3's oma Boracay Ocean Clubi rannas, sest see hea lähedal ning rannatoolid on ilusti ka varju all. Station 1 on mõnusam seetõttu, et seal ei lähe nii kiiresti sügavaks ja seal ei ole nii palju adru. Võib-olla ka sellepärast, et seal ei sõida paate nii palju. 
Oleme samuti proovinud ära kohaliku KFC ehk Andoks'i kanaburgeri, mis maitses suht koduselt. Proovinud erinevaid rannarestorane, grille, kohalike, Hispaania, Kreeka ja Hiina kööke ning kuna ühel õhtul sadas veidi, siis tellisime endale alt hotelli restoranist pizzad üles tuppa :) 
Imelised on siin ka arbuusi ja mango shake'd! Neid tuleb kindlasti juua palju ning igal võimalusel. Minul sai lõpuks isu täis. Kookosvett tuleks ka muidugi juua. 
Arbuusishake rannas
Kohalik KFC ehk Andoksi burksid
Tellisime alt restoranist tuppa pizzad
Eesti lipp kohe kõrval :)
Olé paella kahele!
Sangria
Grillitud kala ja kana
Mango-Kreveti Salat
Chicken Satay
Pita leib ja Tzatziki Cymas
Cyma kreeka pasta ja hiidkrevetipasta
Kohalik Malibu 2 eurot
Kohalik rumm 1 euro
Kohalikud sipelgad



Restoranidest tooksingi enam välja Hispaania restorani Olé ning Kreeka restorani Cyma, mis mõlemas asuvad D'Mallis. Mõlemasse saab teha ka broneeringuid ning see oleks kõige mõistlikum, kui on soovi saada hea koht. Olé paella ja Sangria on lihtsalt nii head! Kiidaksin ka Cyma pastasid! Kohalikku Filipiini kööki ei saa väga kiita. Peamiselt maitsetu riis ning kala või kana. Kuigi paljud kasutavadki ära teiste riikide kööke enamasti, et maitseid luua.
Enamasti mööduvadki siin paradiisisaarel päevad nii kiiresti, et ei saa arugi. Ühel õhtul nägime pealt ka rannas toimuvat Hiina pulma. Väga vinge! D'Mallis on ka võimalus lasta endast mälestuseks pilt joonistada paari euro eest ning me kasutasime ka võimalust :D
Õhtuti pärast söömist oleme samuti kuskil rannabaaris istumas käinud ning ühel õhtul vaatasime väga ägedat tuleshowd rannas, mis ei olnud nii sama tuledega vehkimine, vaid 5 poisil ja 1 tüdrukul oli päris kava kohe välja mõeldud ja nad tegid kõike sünkroonis. Tegemist oli Sandbariga, mis asub Muse hotelli vastas rannas. See oli pigem nagu tuleshow teater. Vahepeal tulid ka rahva sekka ning sain isegi tunda oma näo lähedal, kui kuum see tuli on.
Üks asi, mis siin on lihtsalt sõnadega kirjeldamatu, on siinne päikeseloojang! Kui ma ütlesin, et ei ole varem näinud ilusamat päikeseloojangut kui El Nidos, siis no Boracay oma on kirjeldamatu! Iga õhtu on erinev värvidemäng. Päike loojub otse merre. Võrratu! Need päikeseloojangud jäävad igavaseks meelde ning soovitan neid kõigile! Pole lihtsalt midagi imelisemat maailmas. Kahjuks ei saa kõiki värve kaamerase püüda ainult :( Ma olen sõnatu selle kohapealt ning isegi kui ilm on veidi pilvine õhtul, siis värvide mäng ümber saare on ikkagi olemas!
Oma eelviimase hommikul otsustasime käia ka parasailingul ning see oli väga vinge. Tõusime päris kõrgele langevarjuga ning terve Boracay saar tundus korraga nii pisike. See oli samuti võrratu kogemus. Korraks oli natukene hirmus, kuid tegelikult ei olnud üldse hull. Langevarjuga hüppamine oli palju jubedam. Boracayl soovitaksin seda kindlasti teha, sest vaatepilt erinevatele saartele, teisel saarel asuvale Caticlani lennujaamale jms on kirjeldamatu.
Boracay saar oma võludega on tõeline kogemus omaette ning seda tasub kindlasti külastada ennem kui sinna liigselt hotelle rajatakse. 

Monday, 13 March 2017

9. märts

Ärkasime poole 7 ajal ning panime kiiresti oma kotid kokku ning läksime koos kottidega hommikust sööma. Hommikusöök serveeriti otse lauda ning see oli jälle tavapärane lahustuv kohv, röstsai või ja moosiga, muna ja banaan. Aga kuna meil oli nagunii kiire, siis ajas asja ära. 
Kell 7:20 võttis meid tricycle juht hotelli eest peale ning viis 500 m kaugusel asuvasse lennujaama. Meie lend Manilasse pidi väljuma 8:50. Algselt oli ka see tegelikult algusega 7:45, kuid see lükati edasi. Ühesõnaga Puerto Princesa lennujaam ei ole samuti suur ning umbes 1,5 tundi enne lennuaega on täiesti piisav. Tulles tagasi väljalennuaja juurde, siis 8:50 asemel alustasime lennuga hoopis 9:20. Mis ma ikka oskan muud öelda, kui et Filipiinid ju :)
Õnneks jõudsime suhteliselt täpselt Manila lennujaama ning meil oli järgmise lennuni Boracayle aega 2,5 tundi. Kuna olime maandunud Manila lennujaama 4. Terminali, siis uueks lennuks pidime jõudma 3. Terminali. Alates jaanuarist peaks terminalide vahel toimima ka tasuta bussiühendus, kuid selle kohta osati öelda ainult seda, et vähemalt 30-40 minutit peab ootama ja ei ole kunagi kindel millal ja kas üldse buss tuleb. Tundus liiga kahtlane süsteem ning otsustasime võtta lennujaama eest hoopis takso, millega jõuab 15 minutiga teise terminali. Otsustasime, et kasutame lennujaama taksot, sest need on kõige usaldusväärsemad üldse. Manilas ongi põhiliselt isehakanud taksojuhid, siis valged taksod kollaste numbrimärkidega, millel on taksomeeter sees ning põhimõtteliselt peaksid nad usaldusväärsed olema, kuid alati tasuks ennem hinnas kokku leppida. Lennujaamast saab võtta ka kollast värvi lennujaama taksod, mis on kõige usaldusväärsemad ja maksad taksomeetri alusel. Sõit terminal 4’st terminal 3’e võttis aega umbes 10 minutit ning läks kokku 122 peesot ehk umbes 2,5 eurot.
Manila terminal 3 on kõige suurem terminal ka, kust väljuvad nii rahvusvahelised kui siselennud. Boarding gate numbritega on neil siin ka mingi segadus. Cebu Pacific mobiiliäpp näitas meile check-in tegemisel ajal, et lend Boracayle Caticlani lennujaama väljub väravast 134A. Seintel olevad ekraanid näitasid väravat 133 ning kui andsime enda pagasi ära, siis boarding passi peale oli kirjutatud hoopis 117. Lõpuks enne lennu algust öeldi ka teadaanne, et lend ei välju 117’st, vaid ikkagi 134A-st. No uskumatu korraldus :)

Aga lend Caticlanile ei väljunud jälle üllataval kombel õigeaegselt ehk 12:45 asemel alustasime lennuga 13:15 ja see kestis samuti kuskil tund aega. Olime endale läbi “Myboracayguide”-i veebilehe broneerinud transfeeri Caticlani lennujaamast otse Boracay hotelli. Hinnas sisaldus ka paadi transfeer ning keskkonnamaksud. Siin tuleb igal pool mingeid makse maksta. Küll lennujaamamaksud, siis keskkonnamaksud, siis sissepääsumaksud. Aga õnneks need hinnad on kuskil paari euro ringis. Julgen soovitada ka "Myboracayguide"-i, sest meid oodati Caticlani lennujaamas ilusti jälle sildiga, seejärel juhatati minibuss, mis viis siis sadamasse. Caticlani sadamas on porterid, kes aitavad kohvreid tassida ja küsivad selle eest tasu. Kuigi ma tahtsin ise oma kohvrit kanda ja Jan ka, siis see vend rabas mu kohvi käest, enam tagasi ei andnud ning hakkas aga kiirel sammul minema astuma. Uskumatu. Lõpuks viiski meie kohvrid otse laevale ning küsis selle eest raha. Olime lugenud Lonely Planeti Filipiinide raamatust, et nad küsivad selle kohvri transpordi eest tasu 20 peesot kohver. Kui me andsime sellele vennale 50 peesot, sest meil väiksemat ei olnud, siis vend hakkas seal tseeni tegema, et see on ainult ühe kohvri hind ja vaja veel maksta. Ühesõnaga ma olin lihtsalt kuri ja ütlesin, et ei anna rohkem ja ega ta ise pahane ei olnudki. Pigem tänas ja läks ära. Kokkuvõttes keegi ei palunudki tal neid kohvreid tassida ja ei oleks pidanud midagi maksma. Laevasõit Caticlanist Boracayle kestis umbes 10 minutit ning seal oli vastas meil juba uus minibuss, mis viis meid privaatselt oma hotellini.
Meie hotell, Boracay Ocean Club Beach Resort, asub otse White Beachil. Hotell tundub väljast korralik ning ees on ka bassein. Sisseregistreerides toodi meile mõnusad mündi-ananassi tervitusjoogid ning juhatati tuppa. Peame ütlema, et need Agoda, Bookingu, Asiatraveli jms broneerimiskeskuste pildid sellest hotellist on ikka hoopis midagi muud. Me olime positiivselt üllatunud kui siia jõudsime. Veel rohkem olime mõlemad üllatunud, et saime kõige parema toa hotellis. Piltide järgi arvasime, et saame väiksema rõduga toa, kuid see tuba. WOW. Ruumi on megalt, suur voodi, avar vannituba. Kõik vajalikud tarvikud on olemas. Ja no see rõdu! Meil pole sõnu. Suur vann rõdul, istumisala ja lamamistoolid. Vaade on otse merele ning rannale. Õhtuti näeb ka päikeseloojangut rõdult ning kuuleb majabändi laulmas. Me oleme väga-väga rahul selle hotelliga.
Toateenindus on siin tasuta ehk saad hotelli restoranist nii jooke kui sööke tuppa tellida. Samuti on hotellil olemas eraldi rannarätikud ning väga luksuslik hommikusöök. Saabudes toodi meile tuppa ka puuviljavaagen imeliste mangodega. Ma olen täielikus mango sõltuvuses siin. Nii maitsvad ja mahlased on need! Me oleme üldse nii postiivselt üllatanud kõige suhtes. 
See hotell asub Station 3's, mis on kõige rahulikum piirkond White Beachil. Peale selle on veel Station 2, kus on peamiselt poed ja restoranid ning Station 1, kus on mõned luksuslikumad hotellid, kuid ei ütleks, et rand oleks erilisem. White Beach on kõigil ikkagi üks - see 5 km pikkune imekaunis liivarand sinise merega. 
White Beach on saanud uskumatult palju auhindu: Tripadvisor 2017. aasta top 2 rand Aasias, Tripadivsor 2015. aasta top 7 parim rand maailmas. Võime nõustuda tõesti, et Filipiinidel neid maailma top randasid jagub ning kindlasti on neid veel. Kui reisida Filipiinidele, siis ongi soovitatav alustada kõige pealt Manilast, siis käia näiteks ka Cebul, kuhu meie ei jõudnud, siis liikuda El Nidosse ja siis Boracayle. Boracay oma valge rannaga on just täpselt see koht, kus veeta oma puhkuse viimased päevad. Siit leiab kõike: päikest, merd, päikseloojanguid, surfiparadiise, laineid, paadituure, vee atraktsioone, sisemaa atraktsioone, hulgaliselt baare ja restorane ning meeletult poode ja suveniire. Kui muidu on räägitud, et Boracay on kallis, siis ma ei ütleks. Võrreldes Aasiaga võib-olla kallim tõesti, kuid tegelikult on hinnad väga mõistlikud ning eestlase jaoks pigem odavad. Soovitaksin tulla ka ise see maagiline koht üle vaadata enne kui see samuti täiesti ülerahvastatud on, sest siia on väga lihtne ligipääseda.
Ühesõnaga MAAPEALNE PARADIIS!